Homöopaatia

MIS ON HOMÖOPAATIA?

Homöopaatia tähendab kreeka keelest samasugune kannatus, ladina keeles kasutatakse väljendit “similia similibus curentur” – sarnane ravib sarnast.

Meetod, kui selline oli tuntud juba Hippokratesele. Ka paljudele loodusrahvastele oli tuttav idee – see, mis on sind haigeks teinud, peab sind ka ravima. Uusaja Euroopasse tõi homöopaatia Saksa arst Samuel Hahnemann ( 1755 – 1843 ), kes avastas, et aine, mis suurtes kogustes on mürgine, on tugevasti lahjendatult vastupidise – raviva – toimega. Sama impulss, mis on haiguse põhjustanud, saab olla ka tervendajaks. Selliste ideede aluseks on arusaam, et organismil on endal suund eneseravimisele (homöostaasile), ning inimese ravimiseks piisab impulsi andmisest organismi enda tervendavatele jõududele. Tänapäevasemas keeles tähendab see, et homöopaatilise (ülisuure lahjendusega aine) ravimiga anname organismile informatsiooni tema enda keeles, milline haigus teda parajasti kannatama paneb. See on vajalik selliste haiguste korral, kus organism on haigusest niivõrd suures segaduses, et ei ole ise võimeline endale diagnoosi panema ning õigeid vastumeetmeid valima. Kerge nohu ja külmetusega saab organism ise hakkama.

Kui inimene on terve, siis ta unustab oma tervise, oma keha ning on vaba. Haigus seab inimesele piirid, tekitab kannatust, teeb ta enesekeskseks – muudab inimese kogu olemust. Näiteks inimesed, kes tervena on viisakad, on haigena kiuslikud, kes tervena on ägedad, on haigena apaatsed. Kannatust väljendavad ka inimese ilme, kõnelemise viis, keha asend, ihu värvus jne. Homöopaadi anamnees hõlmabki kogu inimese muutuste skaalat. See tähendab aga et homöopaat peab teadma, milline on inimene tervena. See seab ka anamneesile oma hierarhia: tähtsaim on etioloogia, seejärel modaliteedid, sensatsioon ning viimasena lokalisatsioon ehk piirkond, kus valu paikneb. Samuti on olulisemad inimese subjektiivsed kaebused kui objektiivsed leiud.
Homöopaatilisi preparaate valmistatakse emalahustest  lahjendamise ja kloppimise teel. Emalahuste valmistamiseks kasutavad homöopaatilised apteegid taimseid, loomseid, mineraalseid ja teisi looduslikke materjale. Kloppimine tembeldab teatud aine lainepikkuse trükimustri kombel vedelasse ravimikeskkonda. Haiguse ajal funktsioneerivad organismi rakud ebapiisavalt ja nende kiiratav lainepikkus muutub. Haige organismi toodetud muutunud lainepikkust saab elimineerida ainult niisuguse ravimiga, mis kiirgab samal lainepikkusel-teisisõnu homöopaatiliselt. Kahesaja aasta jooksul on koostatud ligi 10 000 ravimaine pilti, seega on võimalik valmistada ka samapalju erinevaid preparaate.  Homöopaadi ülesanne on leida maksimaalne kokkulangevus inimese haigussümptomite ja konkreetse ravimainepildi vahel.  Mida täpsema kokkulangevuse saavutame, seda parema ravitoime saame. Homöopaat püüab mõista inimest, mõtleb analoogiate kaudu, näeb tervenemist kui protsessi.

Homöopaadi vastuvõtule registreerimine: +372 53454222

Teraapia hind: 50 eurot/h

Homöopaatia